Suvelillede SWOT-analüüs
Seemnete ettevalmistamine külviks
Suvelilli paljundatakse enamasti seemnetega. Seemnete idanemiskiirus on taimedel erinev. Kiiresti idanevad (5…30 päeva) on enamiku korvõieliste, ristõieliste ja nelgiliste sugukonna taimede ning paljude priimulate ja kivirike seemned. Kaua idanevad (mitu kuud kuni paar aastat) on näiteks hostade, jalglehtede, jumalatelillede, lumerooside, karukellade, lõokannuste, murtudsüdamete, moosesepõõsa, pojengide seemned. Eriti kaua idanevad seemned kui nad on jõudnud säilitamise ajal läbi kuivada.
Kõik kauaidanevad seemned tuleks koguda veidi enne täisküpsust (seeme on värvunud, kuid ei varise) ja külvata kohe kas avamaale või külma lavasse. Tähtis on, et seemned talvel läbi külmuksid. Siis idanevad nad järgmisel kevadel.
Kauaidanevate seemnete idanemise kiirendamiseks ja ühtlustamiseks kasutatakse mitmesuguseid võtteid - seemnete leotamist vees, skarifitseerimist ehk seemnete töötlemist , stratifitseerimist ehk seemnete kihitamist, puhtimist, granuleerimist.
Skarifitseerimiseks nimetatakse protsessi, mille eesmärgiks on seemnekesta vigastamine, et see muutuks vett ja gaase läbilaskvaks. Skarifitseerimist ehk seemnete töötlemist võib läbi viia erinevalt:
1. Mehaanilist skarifitseerimist kasutatakse tugeva ja tihedakestaliste seemnete puhul. Seemneid võib töödelda spetsiaalsetes seadmetes – skarifikaatorites, kodustes tingimustes purgis või spetsiaalsetes anumates seemneid hõõrudes või raputades segatuna liiva, kruusa või klaasi puruga. Suuri seemneid võib vigastada viili või smirgelpaberiga hõõrudes. Seemnepilu ehk mikropüüli lähedalt kesta vigastada ei tohi, see võib kergesti vigastada ka idu.
2. Keemilist skarifitseerimist kasutatakse samuti paksuseinaliste ja tihedate seemnete korral. Selleks kasutatakse kontsentreeritud väävelhapet, lämmastikhapet või soolhapet. Töötlemisel asetatakse seemned klaasnõusse ja valatakse peale 2 osa hapet. Seemneid tuleb aegajalt segada ja kontrollida protsessi kulgu. Kui seemne kest on jäänud paberilehe paksuseks tuleb töötlemine koheselt lõpetada ja pesta seemned voolava vee all 10 min. ning teha külv või stratifitseerida. Kuna keemilise skarifitseerimise käigus tekib soojus, võib tekkida vajadus purki jahutada. Keemilise skarifitseerimise aeg sõltub seemnekesta paksusest aga selleks kulub umbes 5…30 minutit.
Perekonnad, mille seemnete kraapimine või keemiline töötlemine kiirendab idanemist: koldrohi, kanna, iiris, hibisk, lupiin, pojeng.
3. Termiline skarifitseerimine on seemnete töötlemine keeva veega. Seda tehakse peamiselt liblikõieliste, tihedakestaliste seemnete korral. Seemned asetatakse 10…20 sekundiks keeva vette ja seejärel mõneks sekundiks külma vette. Sellist tegevust korratakse 2…3 korda. Vahelduval temperatuuril seemnekest praguneb.
Seemnete stratifitseerimiseks nimetatakse seemnete allutamist soodsatele temperatuuri-, niiskus- ja õhurežiimi tingimustele teatud aja jooksul. Stratifitseerimist kasutatakse liikide korral, mille seemnetel on pikk puhkeperiood. Stratifitseerimisaeg võib olla 1 kuust kuni 2 aastani.
Stratifitseetimise läbiviimiseks sobib kõige paremini kelder kuigi sobib kasutada ka kaevikuid.
Stratifitseerimiseks tuleks võtta liiva ja turba segu 1:1. Seemnete ja substraadi vahekord peaks olema ühe osa seemnete kohta 3 osa substraati mis on parajalt niiske. 1…2 korda kuus tuleks seemneid kontrollida ja segada, et õhutada substraati. Vajadusel tuleb lisada vett. Stratifitseerimistemperatuur on 0…+5oC. Stratifitseerimisperioodi läbimisest annavad märku seemnetest ilmunud idujuured. Sellised seemned on väga tundlikud läbikuivamise suhtes, seetõttu on väga oluline jälgida niiskust ka pärast külvide tegemist. Stratifitseeritud seemneid saab külvata kevadel, kuid nad tuleb enne külvi puhtaks pesta. Stratifitseeritakse näiteks tulikaliste ja priimulate seemneid.
Stratifitseetimise läbiviimiseks sobib kõige paremini kelder kuigi sobib kasutada ka kaevikuid.
Stratifitseerimiseks tuleks võtta liiva ja turba segu 1:1. Seemnete ja substraadi vahekord peaks olema ühe osa seemnete kohta 3 osa substraati mis on parajalt niiske. 1…2 korda kuus tuleks seemneid kontrollida ja segada, et õhutada substraati. Vajadusel tuleb lisada vett. Stratifitseerimistemperatuur on 0…+5oC. Stratifitseerimisperioodi läbimisest annavad märku seemnetest ilmunud idujuured. Sellised seemned on väga tundlikud läbikuivamise suhtes, seetõttu on väga oluline jälgida niiskust ka pärast külvide tegemist. Stratifitseeritud seemneid saab külvata kevadel, kuid nad tuleb enne külvi puhtaks pesta. Stratifitseeritakse näiteks tulikaliste ja priimulate seemneid.
Suvelillede paljundamine seemnetega
Suvelilli paljundatakse peamiselt seemnetega seetõttu, et seemnetest saab palju taimi ette kasvatada ja tänu ettekasvatusele hakkavad suvelilled varem õitsema. Soodsates tingimustes kasvavad taimed kiiresti ja koduaia tarbeks ei ole suvelillede ettekasvatamine ka kuigivõrd kulukas. Suvelillede ettekasvatamine toimub kasvuhoones, hobiaianduse korral ka toas aknalaual. Seemneid võib külvata olenevalt seemne suurusest küvikarpi, -kassetti, -kasti, potti või turbatabletti. Olenevalt kasvuperioodi pikkusest külvatakse seemned veebruarist maini. Seemned külvatakse ettevalmistatud (kasvuturba või muu sobiliku kasvusubstraadiga täidetud) külvikasti või -karpi hajusalt või ridadena. Külvatud seemned kaetakse tõusmepõletiku vältimiseks pestud liivaga. Külvid kastetakse ja asetatakse sooja ruumi. Kogu idanemisperioodi vältel jälgitakse, et külvid läbi ei kuivaks!
Idulehtede faasis pikeeritakse taimed, st istutatakse ümber ja kärbitakse juurt, et paraneksid valgustingimused ja juur haruneks. Taimed pikeeritakse ühekaupa idulehtedeni (v.a. sinilobeelia).
Taimede vahekaugus pikeerimisel sõltub pikeeritava taime suurusest. Väiksemate taimede korral (nt sinilobeelia, alatiõitsev begoonia jt) on vahekauguseks 1...3cm, suurematel taimedel (peiulilled, hiina aedaster jt) 5cm. Pikeeritakse taimi, mille seemned külvati külvikasti või -karpi. Külvikassettidesse külvatud seemnetest arenenud taimi ei pikeerita. Need jäävad kassetti kuni kasvukohale istutamiseni. Samuti ei pikeerita taimi, mille seemned külvati potti, turbatabletti. Taimi pikeeritakse plastkastidesse, kassettidesse või väiksematesse pottidesse.
Kui taimede lehed puutuvad juba üksteisega kokku, siis on tarvis taimed pottidesse istutada ehk potistada. See toimub ca 3-4 nädalat pärast pikeerimist. Taimed istutatakse samale sügavusele nagu nad kasvasid.
Peamised hooldustööd taimede ettekasvatamisel on
- kastmine
- piserdamine
- varjutamine
Suvelilli on võimalik kasvatada ka nii, et seemned külvatakse kasvukohale. Selliselt saab kasvatada kiiremakasvulisi liike nagu näiteks harilik saialill, türgi mustköömen, harilik rukkilill, kosmos jt.
Taoliste liikide korral ei toimu taimede ettekasvatamist. Külvikohaks valitakse koheselt kasvukoht. Külve saab teostada avamaale pärast suuremate öökülmade möödumist ja kui mulla temperatuur on ligikaudu +10oC
Mõnede taimede, näiteks fuksia ja pelargoonide puhul pean ma siiski otstarbekamaks paljundamist pistikutega - taim tuleb vaid kasinates tingimustes ületalve hoida ja kevadel, kui taim on kasvu alustamas, saab kiirelt ja soodsalt paljundusmaterjali. Pistikud juurduvad kergelt ja õitsemine on varajane.
Kasutatud materjalid: http://ak.rapina.ee/katrinu/gen_paljundamine/suvelilletaimede_ettekasvatamine.html
Kasutatud materjalid: http://ak.rapina.ee/katrinu/gen_paljundamine/suvelilletaimede_ettekasvatamine.html
