Vertikaalhaljastus SWOT

Vertikaalhaljastus krundis:
https://drive.google.com/file/d/0B7U73r-lrC8TZVFYYlRTN1IzNDRETWpadDVaZ3o4b3dnd1hZ/view?usp=sharing

Vertikaalhaljastus moodulis:
https://drive.google.com/file/d/0B7U73r-lrC8TZUVPWFV5NWVpOUZzbUwxYmVkbGNueTNSN2w4/view?usp=sharing

Hekkide rajamine ja hooldus

Käesolev heki rajamise ja hoolduskava on koostatud pöetava madala või keskmise kõrgusega ühe- või kaherealise heki rajamiseks. Taimedest sobiksid harilik liguster, läikiv tuhkpuu, mage sõstar.

 

Heki pügamine

 

Noore heki pügamisel tuleb kriitiliselt hinnata heki tihedust - mida hõredam ta on, seda tugevamini tuleb teda tagasi lõigata. Tihedamat, paljude noorte võrsetega hekki võib pisut vähem pügada. Üldiselt tuleb värskeid kasve siiski vähemalt 1/3 võrra lühendada. Kehvasti hargnevaid põõsaid lõigatakse tagasi tugevamalt. Ühe aastaga võiks hekk 15-20 cm kõrgemaks saada, mitte rohkem. Heki laiuseks võiks olla 40-50 cm

 

Magesõstar, kontpuu, kukerpuu, lumimari, tatari kuslapuu, põisenelas - arvukamalt ilmuvad asendusvõrsed keskmises ja alumises osas. Nimetatud liikidest hekke tuleks pügada, kui uued kasvud on hekile ettenähtud piiridest 2...3 sõlmevahe ulatuses välja kasvanud. Harilikult tuleb pügamine ette võtta juunis ja augustis.

Läiklehist tuhkpuud on õige lõigata kohe, kui uued kasvud on selgelt heki piiridest välja kasvanud.

 

Lõikamist alustatakse ülevalt, s.o. heki pealmisest osast. Vajalikule kõrgusele tõmmatakse abiks kaks paralleelselt paiknevat nööri (teine teisele poole hekki). Kõik oksad, mis jäävad nööridega määratud tasapinnast ülespoole, lõigatakse maha. Edasi lõigatakse külgmised pinnad. Vähegi valgusenõudlikel hekkidel peaks ristlõige olema trapetsikujuline.

 

Rajamis- ja hoolduskava

 



Konteinerhaljastus

Käesolev seletuskiri käsitleb Pärnumaal asuva maakodu päikesepaistelisele õuele paigaldatava taimekonteineri haljastust.

 

 

 

Konteineriks on kandiline hööveldatud puidust kast mõõtudega 50x50cm, mis on töödeldud ilmastikukindlaks ja peitsitud poolläbipaistva heleda peitsiga. Kasti sisse on paigaldatud istutuspott läbimõõduga 35 cm, maht 10 liitrit. Istutuspott aitab säilitada vajalikku niiskustaset ja teisalt kaitseb puitkasti niiskuskahjustuste eest.

 

 

 
 

Substraadi kogus

 

Istutuspoti põhjas on drenaažiks 5 cm kergkruusa kiht. Istutuspott on täidetud kompostmullaga, millele on lisatud laagerdunud veisesõnnikut -substraadi kogus kokku 8 liitrit. Niiskusrežiimi parandamiseks on mulda segatud 80 g hüdrogeeli.

 

Väetamine

 

 Taimi väetatakse vedelväetisega korra nädalas. Väetiseks on valitud BalticAgro Lillede, marjade ja köögiviljade vedelväetis. kasutusnorm: 1 pudeli korgitäis vedelväetist lahustada 5 liitris vees.

 

Taimevalik

 

Ilubataat - Ipomoea batatas - 1 taim

Roomav metsvits kollaste lehtedega sort `Aurea` - Lysimachia nummularia - 3 taime

Viirpelargoon roosade täidsõitega sort - Pelargonium zonale - 1 taim

Stepirohi - stipa - 1 taim

 

Visand

 

Refleksioon ehk mõtisklus turbapeenra teemal

Alustuseks - Sõna refleksioon puhul vajab selgitust ka tähendus. See sõna tähendab ÕSi järgi ’reflekteerimine; reflekteerumine; enese psüühika tunnetamine’ ja „Võõrsõnade leksikoni“ järgi ’1. kajastus, peegeldus; 2. (filosoofiline) mõtisklus, omaenese mõtiskluste ja elamuste analüüs; kahtluste ja kõhklustega täidetud mõtisklus’. Seega tähendab refleksioon nii enda kogemuse analüüsi kui ka peegeldust, tagasisidet.


http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=261


Nüüd sisust.


Lugesin turbapeenra rajamisest Ilona Toobali blogist: http://ilonatoobal.blogspot.com/2015/04/turbapeenra-rajamine.html


Nagu ka Ilona blogikommentaaris kirjutasin, tutvusin ma kõigi kursusekaaslaste turbapeenarde rajamise töödega, aga Ilona töö hakkas silma, oli loogilise ülesehitusega ja lihtne lugeda. Veelgi enam - tööd lugedes jäi lausa mulje, et seda kõike on lihtne ka rakendada! Turbapeenart on võimalik rajada nii maapinnaga tasa kui ka kõrgpeenrana, loetud blogis oli käsitletud teine ehk lihtsam variant. Ära oli toodud peenra rajamiseks vajalik töökäik step-by-step. Hoolduse osas oli lahti kirjutatud enamlevinud taimede hooldusvõtted. Sirvisin läbi ka lisatud lingid, kus oli mitmeid taimesoovitusi turbaaeda ja hooldusvõtteid. Nüüdseks olen nõnda selle mõtte lummuses, et järgmise sammuna mõõdan ära oma maakodu männialuse pinna pH taseme ja arvutan välja materjalikulu, mida üks korralik turbapeenar vajab. Siis koostan istutusplaani. Peenrasse kolivad kindlasti mu kultuurmustika taimed, kes praegugi mõnusalt turbas kasvavad, aga tahaksid kindlasti omasuguste seltsi. Samuti on sirgumas mõned rododendroniseemikud, kes suve lõpuks ehk juba peenrasse igatsevad. Peenar jääb sissesõidutee äärde, enamuse päevast suure torkava kuuse ja männi varju, kuid seda armsamalt tervitavad tulevikus külalisi uhked õhtupäikeses säravad rodod!


Midagi sellist köidab mu meeli, nagu TÜ Botaanikaaias:

Pildi allikas. http://www.annester.eu/teenused/turbapeenrad/

Kiviktaimla ehk alpiaed

Kiviktaimla ehk alpiaed ehk alpinaarium on aia osa või peenar, kus kasvatatakse oma kasvukoha suhtes vähenõudlikke taimi. Alpiaia rajamiseks sobib päikseline koht, mille ligidal ei ole suuri puid. Lühiajaliselt alpiaiale langev puu või hoone vari ei sega – mägedes on ereda päikese vaheldumine naabermäetipu varjuga tavapärane asi. Alpiaia aluse peab piinliku hoolega vabastama umbrohtudest. Hiljem on lootusetu kivide alt ja vahelt umbrohujuuri kätte saada. Lubatud on kõik võitlusvõtted – mulla mitmekordne läbi kaevamine, keemiline tõrje herbitsiidiga ning pinna katmine peenravaibaga.

Alpiaiaks ettenähtud alale kuhjatakse drenaažiks 15…30 cm paksuse kihi kive. Parimaks materjaliks on poolikud punased tellised või vanad ahjukivid. Rusikasuurused munakivid on sama head. Poolikud silikaatkivid või jäme paekillustik juhivad küll hästi vett allapoole, kuid mööda kapillaare tõuseb ülespoole aluselise (leeliselise) reaktsiooniga vesi, mida mitmed alpitaimed vabatahtlikult ei tarvitaks. Oht ei ole siiski ülemäära suur, kuna meie kliimale iseloomulik sage vihm peseb ülemisi pinnasekihte puhtamaks. Drenaažikiht kaetakse peenravaibaga, mille ülesanne on takistada pinnase tungimist kivide vahele, mis vähendaks oluliselt kihi dreenivõimet. Eelistada tuleks plastiribadest punutud peenravaipa, kuna see on mehhaaniliselt väga vastupidav.

Seejärel kaetakse peenravaip ca 10 cm paksuse pinnasekihiga. Pinnasena on soovitatav kasutada järgmist segu:

1 osa tavalist sõelutud umbrohuvaba aiamulda

1 osa turvast

1 osa jämedat liiva või peenikest kruusa.

Kui alpiaed asub vett väga hästi läbi laskval liivasel (kruusasel) pinnasel või looduslikul (kunstlikul) kallakul, võib drenaažikihi paigaldamine osutuda mittevajalikuks.

Mäge moodustava pinnasehunniku kooshoidmiseks ja sellele dekoratiivse vormi andmiseks kasutatakse enamasti kive. Taimedele sobivamateks on neutraalse reaktsiooniga graniitkivid (põllukivid). Alumise ringi kivid sobitatakse hoolikalt, need ei tohi kõikuda – tuleb ju nendele peale astuda, kui alpiaias hooldustöid teeme. Paika tuleb panna ka ülevalpool paiknema hakkavate suuremate kivide aluskivid (vundament). Kui alpiaia planeeritud kõrgus on saavutatud, viimistletakse rajatis väiksemate kivide ja eespool toodud mullaseguga. Taimed peab istutama mullasegupinnast pisut kõrgemale, sest kogu peenar tuleb pärast istutamist katta vähemalt kolme sentimeetri paksuse kiviklibukihiga, katteks sobib graniitkivikillustik.

Põllukivide asemel saab kasutada ka paekive. Eelistada tuleks õhu ja vihma käes seisnud kive. Kivimurrust värskelt murtud kivid eraldavad mulda rohkem aluselisi ühendeid.

Hobiaednik Svetlana Polonskaja on propageerinud pikka aega ka Eestis juba uut võimalust kiviktaimla kujundamiseks ­- Tšehhi mägiaeda. Tšehhimaalt alguse saanud mägiaiastiili (crevice gardening) viljelejad asetavad paekivitükid vertikaalselt liivapadjale, vahed täidetakse sobiva mullaseguga ja taimed istutatakse tekkinud «kaljulõhedesse».

Head rajamisjuhised ja näited Tšehhi mägiaiast on järgmisel lingil:
http://www.highcountrygardens.com/gardening/rock-gardening-creating-a-crevice-garden/

Kivide asemel saab alpiaia kujundamisel kasutada ka põletatud savist või betoonist valmistatud torujuppe (15…20 cm). Püstiasetatuna  ja mullaseguga täidetuna saab nendest moodustada püsivaid astanguid. Torudesse saab, nagu põhjata lillepottidesse, istutada taimi – pealegi pole karta, et jõulisemalt kasvav naaber kiduramakasvulise ära lämmatab.

Samuti on võimalik alpiaed rajada konteinerhaljastusena näiteks hüpertufast valmistatud anumatesse.  Hüpertufa koostis: 3 osa tsementi, 4 osa turvast või turbatammalt, 5 osa perliiti – segada piisava hulga veega, et tekiks parajalt paks mass. Hüpertufast valmistatud anumad näevad välja nagu kaltsiumirikas poorne tufakivi ja sobivad hästi loodusesse.

Hüpertufast saab lähemalt lugeda järgmistelt linkidelt:


http://en.wikipedia.org/wiki/Hypertufa
https://www.youtube.com/watch?v=mgcpeTeiztw

Näide hüpertufast valmistatud konteineraiast:

Alpiaia kokkupanemisel võib kasutada ka jämedaid puupakke või 8…12 cm jämedusi ümarpuidu juppe, mis terrasside ääristusena ritta maasse lüüakse. Looduses küll sellist “puitmäge” ei ole, aga alpitaimede kasvuks vajalikud tingimused saab sellisel viisil luua. Pealegi annab puidust alpiaeda hästi kokku sobitada puidust pergolate, lehtlate või verandadega.

Hooldustöödest tuleb alpiaias ette võtta peamiselt rohimist ja laiutama kippuvate padjandite piiramist. Külmaõrnemad alpiaia asukad võib talveks katta kuuseokstega. Õigesti ja hoolikalt rajatud alpiaed ei vaja palju hooldust ja on ilus varakevadest hilissügiseni!

Üldised põhimõtted alpiaia rajamisel:

1. Alpinaarium peab välja nägema dekoratiivne varakevadest hilissügiseni, rohkem peaks kasvama igihaljaid taimi.

2. Praktiliselt kogu aeg peaks alpiaias midagi õitsema

3. Kivid peaksid olema asetatud sellise arvestusega, et kui taimed kasvavad laiali, saaks neid ära võtta või asendada.

4. Kivid ei tohi olla liiga väikesed, et taimed nad kasvades kinni ei kataks.

5. Sibullilled tuleb istutada selle arvestusega, et suvel varjaksid nende naabrid kolletunud lehed või kataks neid üheaastased taimed.

6. Teil peab olema alati võimalus midagi muuta juba valmis kompositsioonis

7. Alpinaarium peab võtma teilt hoolduseks ainult minimaalse aja.

Minu lingisoovitused alpiaia rajamisel:


http://www.calmia.ee/Artiklid/alpiaia_rajamine.htm
http://kodusaade.ee/1287-vaata-alpi-aed-ehk-kiviktaimla.html
http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=81

http://etv.err.ee/v/elusaated/aia_elu/saated/a57156ba-c07e-488e-8eee-d646cad0bc91
http://www.sakala.ajaleht.ee/158634/magiaed-vajab-ohulist-mulda-ja-paikest
https://www.rhs.org.uk/advice/profile?pid=837
http://www.digar.ee/ajalehed/dea?a=d&d=virumaateataja20140220.2.11.1&e=-------et-10-virumaateataja-1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22ajakirjanikud%22--51-1000-----1-#
http://ferncreekdesign.org/rockgarden.html

Kiviktaimlasse sobilikud taimed:

10 rohttaime

nõeljalehine e. padjand-leeklill - Phlox subulata

karukell (mitmed liigid ja sordid) - Pulsatilla sp.
kukehari (mitmed liigid ja sordid) – Sedum sp.
mägisibul (mitmed liigid ja sordid) – Sempervivum sp.
liivatee (mitmed liigid ja sordid) – Thymus sp.
alpi jänesekäpp (eedelveiss) - Leontopodium alpinum
nurmnelk - Dianthus deltoides
aubrieeta (mitmed liigid ja sordid) - Aubrieta sp.
Pisikellukas - Campanula cochleariifolia

5 puittaime

Lehise madalad kääbusvormid, näiteks sinakashall jaapani lehise (Larix kaempferi ) sort ´Blue Dwarf´

Vahvate käbidega Korea nulu (Abies koreana) ja aeglaselt kasvava palsamnulu (Abies balsamea) madalad sordid (´Nana´)
Mikrobioota (Microbiota decussata), mille okkad on suvel rohelised ja  talvel pronksjaspruunikad
Kadaka erinevad liigid ja sordid, näiteks kollaste okastega harilik kadakas (Juniperus communis) ´Depressa Aurea´
Mägimännid (Pinus mugo), mida annab edukalt bonsaideks kujundada

Kokkuvõte

Oma ülevaate koostamisel on sirvinud mitmeid materjale tuntud aiandustegelaste sulest. Alpiaia rajamise põhimõtteid on hästi kirjeldanud Jüri Annist Calmia Istikuärist, kelle artiklid on väga ülevaatlikud ja lihtsalt kirjutatud, ta oskab hästi edasi anda nö. suurt pilti või laiemat vaadet. Ta on esinenud paljudes aiasaadetes, andnud välja mitmeid aiaraamatuid ja on igati usaldusväärne tegelane.

Samuti on väga vahvad kõikvõimalikud aiasaated ja videoklipid, usaldusväärsuse tagab ikkagi kas esineja professionaalsus või väga eeskujulikult rajatud aiaosa, mis ei jäta kahtlustki  looja asjatundlikkuse osas (hobiaednik Svetlana Polonskaja näide).

Mulle meeldivad veel väga Seemnemaailm.ee artiklid, kus samuti on enamasti väga põhjalikult kirjutatud kõikvõimalikel erinevatel teemadel alates taimedest, maastikuehitusest, kujundusest kuni aias tegutsevate loomadeni.

Oma töö ettevalmistamisel avastasin, et heal lapsel on mitu nime -  kiviktaimla ja alpi aed on praktiliselt üks ja sama asi, aga Google`st märksõnaga „alpiaed“ tuli rohkem mulle meelepäraseid vasteid. Väga sümpaatne ja „ahhaa-effekti“ tekitav ongi nö tšehhi mägiaed, kus kivid asetsevad serviti ja tekib väga kena peenravorm, mis Eestis väga laialt ei ole veel levinud. Hüpertufast anumate valmistamist olen ka varem uurinud ja kindlasti tahan ka oma aias selle ära proovida.

Kasutatud kirjandus:

http://hansaplant.ee/?op=body&id=130

http://www.calmia.ee/Artiklid/alpiaia_rajamine.htm

http://kodusaade.ee/1287-vaata-alpi-aed-ehk-kiviktaimla.html

http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=81

http://etv.err.ee/v/elusaated/aia_elu/saated/a57156ba-c07e-488e-8eee-d646cad0bc91

http://www.sakala.ajaleht.ee/158634/magiaed-vajab-ohulist-mulda-ja-paikest

https://www.rhs.org.uk/advice/profile?pid=837

http://www.digar.ee/ajalehed/dea?a=d&d=virumaateataja20140220.2.11.1&e=-------et-10-virumaateataja-1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22ajakirjanikud%22--51-1000-----1-#

http://ferncreekdesign.org/rockgarden.html

Põõsaste lõikamine

Eestikeelne nimi	Ladinakeelne nimi	Õitsemise aeg	Lõikamise aeg	Tagasilõigatava osa pikkus
Magnoolia	Magnolia	Aprill-mai	Üldiselt ei ole vaja lõigata, aga vajadusel peale õitsemist mais-juunis	Lõigata 1/3 võrse pikkusest
Siberi kontpuu	Cornus alba	juuni	Kevadel peale suurte külmade möödumist	Maapinna lähedalt maha lõigata, et ka põõsa allosas noorte okste intensiivne värv esile tuleks
Jaapani enelas	Spiraea japonica	Juuni-oktoober	varakevad	Ca 5 cm maapinnast
Tuhkur enelas	Spiraea x cinerea	Mai-juuni	Peale õitsemist juunis-juulis	Lõigata maani maha noorel põõsal enam-vähem kõik õitsenud oksad, vanemal põõsal umbes 1/3 okstest
Ebajasmiin	Philadelphus	Juuni-juuli	Peale õitsemist juulis	Õitsenud vanemate okste üldarvust lõigata välja 1/4-1/3. Ka kasvavad ebajasmiinidel sageli juurekaelalt pikad üheaastased harunemata oksad – nendest valida välja tugevamad ja kärpida poole võrra. Ülejäänud nõrga kasvuga üheaastased peened oksad lõigata põõsast välja
Varajane veigela	Weigela praecox	Mai-juuni	Peale õitsemist juulis	Lõigata välja ¼ kuni 1/5 okste arvust
Must leeder	Sambucus nigra	Juuni-juuli	varakevad	Harvendada ning lõigata tagasi ülitugevad üheaastased oksad 1/2-1/3 nende pikkusest. Sügisel jätta harvendades alles 5–8 tugevat sirget võrset
Daividi budleia	Buddleja davidii	Juuli-september	varakevad	Lõigata maha ca 10 cm maapinnast
Fortune'i kikkapuu	Euonymus fortunei	Ei õitse	varakevad	Tagasi lõigata üheaastased oksad 1/3-1/2 võrra
Tömbilehine viirpuu	Crataegus oxyacantha	Mai-juuni	Peale õitsemist juuni-juuli	Kujunduslõikus vastavalt vajadusele

http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/poosa-teeb-ilusaks-oige-kaaritoo?id=64225851

http://www.hansaplant.ee

http://www.bakker.ee/nouanded/loikamine-istutamine-hooldamine/loikamine/uldised-nouanded-loikamiseks-/

http://www.nokitse.ee/kevad/m%C3%A4rtsi-i-pool

http://www.aiaidee.ee/poosapugaja-pohitoed-2/

http://www.bakker.ee/artikel/nouanded/loikamine-istutamine-hooldamine/loikamine/uldised-nouanded-loikamiseks-/leedri-loikamine/

http://www.hot.ee/tsuga/art.html

http://www.jarvselja.ee/kirjeldus.php?id=180

Tööriistade ja materjalide kataloog lillepeenra rajamiseks ja hooldamiseks

1. Töökindad


Töökindaid kasutan kõikidel aiatöödel, tavaliselt valin nö kummiotstega sõrmkindad, mis on mugavad ja vastupidavad. Rooside hooldusel ja külmemal ajal valin vastavalt paksemad kindad, et käsi säästa.

Kasutusaeg: kogu aiahooaja vältel.





 2. Labidas

Labidas peenra kaevamiseks peab olema teravaotsaline, sobiva pikkusega varrega ja mugav käsitleda. Fiskarsi labidas on kerge ja ergonoomiline. Suurte püsilillepuhmaste ja põõsaste väljakaevamiseks peab vars olema purunematu ja vastupidav ja  vajadusel toimima kangina.

Kasutusaeg: kogu aiahooaja vältel, peamiselt sügisel.




3. Mullahark

Mullahark peenra kaevamiseks ja umbrohujuurte eemaldamiseks. Oluline, et oleks kerge ja mugava pikkusega. Samuti on võimalik kasutada kahte harki taimede jagamiseks näiteks suure puhmiku poolitamisel.

Kasutusaeg: peenra rajamisel sügisel või kevadel.




4.  Kõblas-kobesti

Pika varrega peenra hoolduseks vajalik välkkõblas ja kobestaja ühes tööriistas koos. Väga mugav peenra kobestamiseks ja umbrohtude eemaldamiseks. Antud mudel on küll isikliku kogemuse põhjal pisut raske ja võimalusel prooviksin mõne teise brändi sarnaseid kasutajasõbralikemaid tooteid.
Taimede hoolduseks võib kasutada ka lühikese varrega käsikobestit, seda just tihedalt istutatud taimede korral ja tahkete väetiste muldakobestamisel.

Kasutusaeg: kogu kasvuperioodi vältel.

 5. Peenraserva labidas (poolkuuraud)

Peenraserva labidas sobib peenraserva viimistlemiseks. Antud labidal on tallamisserv murtud, mugav kasutada. Samal otstarbel võib kasutada ka sirge servaga labidat.

Kasutusaeg: kaks korda kuus kasvuperioodil

 

6. Istutuskühvel

Istutuskühvel taimede ja lillesibulate istutamiseks. Fiskarsil on hea kerge mudel.

Kasutusaeg: kogu kasvuperioodi vältel



7. Oksakäärid

Vaheliti liikuvate teradega oksakäärid taimede hoolduseks ja lõikuseks, näiteks rooside lõikamiseks ja närbunud õite eemaldamiseks, sügisel kuivanud taimede lõikamiseks (alasitüüpi käärid on pigem puitunud okste lõikamiseks). Olen kasutanud mitmeid oksakääre, Fiskarsi
                                                           omad on mugavad ja ei nüristu kergelt.
                                                    
                                                           Kasutusaeg: kogu kasvuperioodi vältel

 8. Aiakäru

Kaherattaline aiakäru on vajalik peenra rajamisel ja hooldusel mulla ja murumätaste teisaldamiseks, komposti ja sõnniku ning multsimaterjali peenrasse vedamiseks.
Eelistan kaherattalist käru, kuna see on raske koorma vedamisel stabiilsem.
Endal on kaherattaline alumiiniumkäru, mille kast on suuremate kivide transportimisest üsna loperguseks muutnud, seega vaataksin järgmise käru ostmisel kindlasti ka kasti tugevust.

Kasutusaeg: kogu kasvuperioodi vältel


9. Ämber

Ämber (10l) peenra kastmisvee kohaletoomiseks, kui puudub voolikuga kastmise võimalus, samuti väetiselahuse valmistamiseks, rohimisel umbrohu korjamiseks jms. Võiks olla kaanega, vähemalt 10 liitrine.

 Kasutusaeg: kogu kasvuperioodi vältel







10. Kastekann

 

Kastekann peaks olema kerge ja mugav, ise kasutan antud mudelit ja olen üsna rahul. Kuna mõnikord kastan ilma sõelata, siis kipub musta värvi sõel ära kaduma, eelistaksin erksavärvilist.

Kasutusaeg: kogu kasvuperioodi vältel




11. Aiavoolik



Aiavoolik nii kastmiseks kui peenarde rajamisel soovitud kuju visualiseerimiseks.
Antud aiavoolik on kõrgkvaliteetse armatuurkoega, ei lähe keerdu ega sõlme. Libiseb hästi ja on väga paindlik.

Kasutusaeg: kogu kasvuperioodi vältel






12. Aiaprits



Aiaprits mürkide ja taimekaitsevahendite pritsimiseks. Püsilillepeenras sobib ka väiksem, aga hea on ca kaheliitrine prits. Mugav, kui peal oleks mõõteskaala.
Olen kasutanud aiapritsina ka tühjaks saanud kodukeemia pudeleid.

Kasutusaeg: kogu kasvuperioodi vältel





13. Sibullillede istutamise korv



Sibullillede istutamiseks, kaitseb näriliste eest ja korviga on mugav lillesibulaid üles võtta. Korvi külge saab kinnitada vastupidavast materjalist sildi liigi- ja sordinimega.

Kasutusaeg: sügisel, sibullillede istutamisel.



14. Mõõdulint



Mõõdulint võib osutuda vajalikuks peenra rajamisel.

Kasutusaeg: sügisel peenra rajamisel.





15. Lilletoed, pambuskepid, karkassid




Suuremate taimede, nagu pojengid, kukekannused, sõrmkübaralill, tokkroos jms tõestamiseks vajalikud tarvikud, mida saab ka ise meisterdada.


Kasutusaeg: eelkõige suve algul taimede toestamiseks.





16. Grilltikud




Grilltikud sobivad peenra rajamisel peenra ja taimede asukohtade märkimiseks.
Grilltikkudega võib tähistada ka sibullillede asukohti.

Kasutusaeg: sügisel peenra rajamisel.





17. Reha

Reha peenra silumiseks, peenraümbruse korrastamiseks peale peenra rajamist või peenraservade lõikust. Kasutan ise nii murureha kui tavalist raudreha vastavalt vajadusele, mururehaga on töötamine kergem.


Kasutusaeg: kogu kasvuperioodi vältel





Kasutatud materjalide loetelu:

https://www.k-rauta.ee/ehituspood/tooriistad-ja-rauakaubad/t%C3%B6%C3%B6ohutus--ja-t%C3%B6%C3%B6kaitsetooted/kindad/t%C3%B6%C3%B6kindad-nitiiril-hall-nr-11
http://www.toolman.ee/et/aiatooriistad/922-aiaprits-2l-powerplus.html
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/hea-nouanne-margista-sibullillede-kasvukoht?id=57143732
http://www.internetipood.com/en/trumprent/41-69-rendi-m-dulint-20m
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=658&cid=1098&cgid=
http://hansaplant.ee/?op=body&id=1328
https://www.k-rauta.ee/ehituspood/istutuskorv-sibullillede-%C3%BCmar-30cm
http://www.bauhof.ee/kastekann-10l.html
http://www.aiakaubad.ee/aiavoolikud.html
http://www.aluoja.ee/products-page/majapidamine/plastnoud/
http://www.toomatool.ee/et/a/aiakaru-100l,-2-ratast,plast-3,25-8
http://www.gardena.com/ee/garden-care-tools/gardening-tools/poolkuuraud/
http://www.bauhof.ee/aed/aiatooriistad-aiatarvikud/kasitooriistad/