teisipäev, 28. aprill 2015

Kiviktaimla ehk alpiaed


Kiviktaimla ehk alpiaed ehk alpinaarium on aia osa või peenar, kus kasvatatakse oma kasvukoha suhtes vähenõudlikke taimi. Alpiaia rajamiseks sobib päikseline koht, mille ligidal ei ole suuri puid. Lühiajaliselt alpiaiale langev puu või hoone vari ei sega – mägedes on ereda päikese vaheldumine naabermäetipu varjuga tavapärane asi. Alpiaia aluse peab piinliku hoolega vabastama umbrohtudest. Hiljem on lootusetu kivide alt ja vahelt umbrohujuuri kätte saada. Lubatud on kõik võitlusvõtted – mulla mitmekordne läbi kaevamine, keemiline tõrje herbitsiidiga ning pinna katmine peenravaibaga.

Alpiaiaks ettenähtud alale kuhjatakse drenaažiks 15…30 cm paksuse kihi kive. Parimaks materjaliks on poolikud punased tellised või vanad ahjukivid. Rusikasuurused munakivid on sama head. Poolikud silikaatkivid või jäme paekillustik juhivad küll hästi vett allapoole, kuid mööda kapillaare tõuseb ülespoole aluselise (leeliselise) reaktsiooniga vesi, mida mitmed alpitaimed vabatahtlikult ei tarvitaks. Oht ei ole siiski ülemäära suur, kuna meie kliimale iseloomulik sage vihm peseb ülemisi pinnasekihte puhtamaks. Drenaažikiht kaetakse peenravaibaga, mille ülesanne on takistada pinnase tungimist kivide vahele, mis vähendaks oluliselt kihi dreenivõimet. Eelistada tuleks plastiribadest punutud peenravaipa, kuna see on mehhaaniliselt väga vastupidav.

Seejärel kaetakse peenravaip ca 10 cm paksuse pinnasekihiga. Pinnasena on soovitatav kasutada järgmist segu:

1 osa tavalist sõelutud umbrohuvaba aiamulda

1 osa turvast

1 osa jämedat liiva või peenikest kruusa.

Kui alpiaed asub vett väga hästi läbi laskval liivasel (kruusasel) pinnasel või looduslikul (kunstlikul) kallakul, võib drenaažikihi paigaldamine osutuda mittevajalikuks.

Mäge moodustava pinnasehunniku kooshoidmiseks ja sellele dekoratiivse vormi andmiseks kasutatakse enamasti kive. Taimedele sobivamateks on neutraalse reaktsiooniga graniitkivid (põllukivid). Alumise ringi kivid sobitatakse hoolikalt, need ei tohi kõikuda – tuleb ju nendele peale astuda, kui alpiaias hooldustöid teeme. Paika tuleb panna ka ülevalpool paiknema hakkavate suuremate kivide aluskivid (vundament). Kui alpiaia planeeritud kõrgus on saavutatud, viimistletakse rajatis väiksemate kivide ja eespool toodud mullaseguga. Taimed peab istutama mullasegupinnast pisut kõrgemale, sest kogu peenar tuleb pärast istutamist katta vähemalt kolme sentimeetri paksuse kiviklibukihiga, katteks sobib graniitkivikillustik.

Põllukivide asemel saab kasutada ka paekive. Eelistada tuleks õhu ja vihma käes seisnud kive. Kivimurrust värskelt murtud kivid eraldavad mulda rohkem aluselisi ühendeid.

Hobiaednik Svetlana Polonskaja on propageerinud pikka aega ka Eestis juba uut võimalust kiviktaimla kujundamiseks ­- Tšehhi mägiaeda. Tšehhimaalt alguse saanud mägiaiastiili (crevice gardening) viljelejad asetavad paekivitükid vertikaalselt liivapadjale, vahed täidetakse sobiva mullaseguga ja taimed istutatakse tekkinud «kaljulõhedesse».

Head rajamisjuhised ja näited Tšehhi mägiaiast on järgmisel lingil:
http://www.highcountrygardens.com/gardening/rock-gardening-creating-a-crevice-garden/

Kivide asemel saab alpiaia kujundamisel kasutada ka põletatud savist või betoonist valmistatud torujuppe (15…20 cm). Püstiasetatuna  ja mullaseguga täidetuna saab nendest moodustada püsivaid astanguid. Torudesse saab, nagu põhjata lillepottidesse, istutada taimi – pealegi pole karta, et jõulisemalt kasvav naaber kiduramakasvulise ära lämmatab.
Samuti on võimalik alpiaed rajada konteinerhaljastusena näiteks hüpertufast valmistatud anumatesse.  Hüpertufa koostis: 3 osa tsementi, 4 osa turvast või turbatammalt, 5 osa perliiti – segada piisava hulga veega, et tekiks parajalt paks mass. Hüpertufast valmistatud anumad näevad välja nagu kaltsiumirikas poorne tufakivi ja sobivad hästi loodusesse.
Hüpertufast saab lähemalt lugeda järgmistelt linkidelt:


http://en.wikipedia.org/wiki/Hypertufa
https://www.youtube.com/watch?v=mgcpeTeiztw

Näide hüpertufast valmistatud konteineraiast:


Alpiaia kokkupanemisel võib kasutada ka jämedaid puupakke või 8…12 cm jämedusi ümarpuidu juppe, mis terrasside ääristusena ritta maasse lüüakse. Looduses küll sellist “puitmäge” ei ole, aga alpitaimede kasvuks vajalikud tingimused saab sellisel viisil luua. Pealegi annab puidust alpiaeda hästi kokku sobitada puidust pergolate, lehtlate või verandadega.
Hooldustöödest tuleb alpiaias ette võtta peamiselt rohimist ja laiutama kippuvate padjandite piiramist. Külmaõrnemad alpiaia asukad võib talveks katta kuuseokstega. Õigesti ja hoolikalt rajatud alpiaed ei vaja palju hooldust ja on ilus varakevadest hilissügiseni!

Üldised põhimõtted alpiaia rajamisel:
1. Alpinaarium peab välja nägema dekoratiivne varakevadest hilissügiseni, rohkem peaks kasvama igihaljaid taimi.
2. Praktiliselt kogu aeg peaks alpiaias midagi õitsema
3. Kivid peaksid olema asetatud sellise arvestusega, et kui taimed kasvavad laiali, saaks neid ära võtta või asendada.
4. Kivid ei tohi olla liiga väikesed, et taimed nad kasvades kinni ei kataks.
5. Sibullilled tuleb istutada selle arvestusega, et suvel varjaksid nende naabrid kolletunud lehed või kataks neid üheaastased taimed.
6. Teil peab olema alati võimalus midagi muuta juba valmis kompositsioonis
7. Alpinaarium peab võtma teilt hoolduseks ainult minimaalse aja.

10 rohttaime
nõeljalehine e. padjand-leeklill - Phlox subulata
karukell (mitmed liigid ja sordid) - Pulsatilla sp.
kukehari (mitmed liigid ja sordid) – Sedum sp.
mägisibul (mitmed liigid ja sordid) – Sempervivum sp.
liivatee (mitmed liigid ja sordid) – Thymus sp.
alpi jänesekäpp (eedelveiss) - Leontopodium alpinum
nurmnelk - Dianthus deltoides
aubrieeta (mitmed liigid ja sordid) - Aubrieta sp.
Pisikellukas - Campanula cochleariifolia
5 puittaime
Lehise madalad kääbusvormid, näiteks sinakashall jaapani lehise (Larix kaempferi ) sort ´Blue Dwarf´
Vahvate käbidega Korea nulu (Abies koreana) ja aeglaselt kasvava palsamnulu (Abies balsamea) madalad sordid (´Nana´)
Mikrobioota (Microbiota decussata), mille okkad on suvel rohelised ja  talvel pronksjaspruunikad
Kadaka erinevad liigid ja sordid, näiteks kollaste okastega harilik kadakas (Juniperus communis) ´Depressa Aurea´
Mägimännid (Pinus mugo), mida annab edukalt bonsaideks kujundada

Kokkuvõte
Oma ülevaate koostamisel on sirvinud mitmeid materjale tuntud aiandustegelaste sulest. Alpiaia rajamise põhimõtteid on hästi kirjeldanud Jüri Annist Calmia Istikuärist, kelle artiklid on väga ülevaatlikud ja lihtsalt kirjutatud, ta oskab hästi edasi anda nö. suurt pilti või laiemat vaadet. Ta on esinenud paljudes aiasaadetes, andnud välja mitmeid aiaraamatuid ja on igati usaldusväärne tegelane.
Samuti on väga vahvad kõikvõimalikud aiasaated ja videoklipid, usaldusväärsuse tagab ikkagi kas esineja professionaalsus või väga eeskujulikult rajatud aiaosa, mis ei jäta kahtlustki  looja asjatundlikkuse osas (hobiaednik Svetlana Polonskaja näide).
Mulle meeldivad veel väga Seemnemaailm.ee artiklid, kus samuti on enamasti väga põhjalikult kirjutatud kõikvõimalikel erinevatel teemadel alates taimedest, maastikuehitusest, kujundusest kuni aias tegutsevate loomadeni.
Oma töö ettevalmistamisel avastasin, et heal lapsel on mitu nime -  kiviktaimla ja alpi aed on praktiliselt üks ja sama asi, aga Google`st märksõnaga „alpiaed“ tuli rohkem mulle meelepäraseid vasteid. Väga sümpaatne ja „ahhaa-effekti“ tekitav ongi nö tšehhi mägiaed, kus kivid asetsevad serviti ja tekib väga kena peenravorm, mis Eestis väga laialt ei ole veel levinud. Hüpertufast anumate valmistamist olen ka varem uurinud ja kindlasti tahan ka oma aias selle ära proovida.
Kasutatud kirjandus:








Postitaja: kell

1 kommentaar:

  1. Angela17. mai 2015, kell 22:36

    Töö vastab täielikult nõuetele. Töö kõik osad on hästi koostatud, need on ilmekad ja informatiivsed. Uuritud on mitmeid materjale. Sobilikud taimed on hästi valitud. Kasutatud kirjanduse loetelu on korralikult välja toodud. Väga lihtsalt loetav ladus ja informatiivne töö.

    Angela Jahhu

    VastaKustuta

Tellimine: Postituse kommentaarid (Atom)