Kiviktaimla
ehk alpiaed ehk alpinaarium on aia osa või peenar, kus kasvatatakse oma
kasvukoha suhtes vähenõudlikke taimi. Alpiaia rajamiseks sobib päikseline koht,
mille ligidal ei ole suuri puid. Lühiajaliselt alpiaiale langev puu või hoone
vari ei sega – mägedes on ereda päikese vaheldumine naabermäetipu varjuga
tavapärane asi. Alpiaia aluse peab piinliku hoolega vabastama umbrohtudest.
Hiljem on lootusetu kivide alt ja vahelt umbrohujuuri kätte saada. Lubatud on
kõik võitlusvõtted – mulla mitmekordne läbi kaevamine, keemiline tõrje
herbitsiidiga ning pinna katmine peenravaibaga.
Alpiaiaks
ettenähtud alale kuhjatakse drenaažiks 15…30 cm paksuse kihi kive. Parimaks
materjaliks on poolikud punased tellised või vanad ahjukivid. Rusikasuurused
munakivid on sama head. Poolikud silikaatkivid või jäme paekillustik juhivad
küll hästi vett allapoole, kuid mööda kapillaare tõuseb ülespoole aluselise
(leeliselise) reaktsiooniga vesi, mida mitmed alpitaimed vabatahtlikult ei
tarvitaks. Oht ei ole siiski ülemäära suur, kuna meie kliimale iseloomulik sage
vihm peseb ülemisi pinnasekihte puhtamaks. Drenaažikiht kaetakse
peenravaibaga, mille ülesanne on takistada pinnase tungimist kivide vahele, mis
vähendaks oluliselt kihi dreenivõimet. Eelistada tuleks plastiribadest punutud
peenravaipa, kuna see on mehhaaniliselt väga vastupidav.
Seejärel
kaetakse peenravaip ca 10 cm paksuse pinnasekihiga. Pinnasena on soovitatav
kasutada järgmist segu:
1
osa tavalist sõelutud umbrohuvaba aiamulda
1
osa turvast
1
osa jämedat liiva või peenikest kruusa.
Kui
alpiaed asub vett väga hästi läbi laskval liivasel (kruusasel) pinnasel või
looduslikul (kunstlikul) kallakul, võib drenaažikihi paigaldamine osutuda
mittevajalikuks.
Mäge
moodustava pinnasehunniku kooshoidmiseks ja sellele dekoratiivse vormi
andmiseks kasutatakse enamasti kive. Taimedele sobivamateks on neutraalse
reaktsiooniga graniitkivid (põllukivid). Alumise ringi kivid sobitatakse
hoolikalt, need ei tohi kõikuda – tuleb ju nendele peale astuda, kui alpiaias
hooldustöid teeme. Paika tuleb panna ka ülevalpool paiknema hakkavate suuremate
kivide aluskivid (vundament). Kui alpiaia planeeritud kõrgus on saavutatud,
viimistletakse rajatis väiksemate kivide ja eespool toodud mullaseguga. Taimed
peab istutama mullasegupinnast pisut kõrgemale, sest kogu peenar tuleb pärast
istutamist katta vähemalt kolme sentimeetri paksuse kiviklibukihiga, katteks
sobib graniitkivikillustik.
Põllukivide
asemel saab kasutada ka paekive. Eelistada tuleks õhu ja vihma käes seisnud
kive. Kivimurrust värskelt murtud kivid eraldavad mulda rohkem aluselisi
ühendeid.
Hobiaednik
Svetlana Polonskaja on propageerinud pikka aega ka Eestis juba uut võimalust
kiviktaimla kujundamiseks - Tšehhi mägiaeda. Tšehhimaalt alguse saanud
mägiaiastiili (crevice gardening) viljelejad asetavad paekivitükid
vertikaalselt liivapadjale, vahed täidetakse sobiva mullaseguga ja taimed
istutatakse tekkinud «kaljulõhedesse».

Head
rajamisjuhised ja näited Tšehhi mägiaiast on järgmisel lingil:
http://www.highcountrygardens.com/gardening/rock-gardening-creating-a-crevice-garden/
Kivide
asemel saab alpiaia kujundamisel kasutada ka põletatud savist või betoonist
valmistatud torujuppe (15…20 cm). Püstiasetatuna ja mullaseguga täidetuna saab nendest
moodustada püsivaid astanguid. Torudesse saab, nagu põhjata lillepottidesse,
istutada taimi – pealegi pole karta, et jõulisemalt kasvav naaber
kiduramakasvulise ära lämmatab. http://www.highcountrygardens.com/gardening/rock-gardening-creating-a-crevice-garden/
Samuti on võimalik alpiaed rajada
konteinerhaljastusena näiteks hüpertufast valmistatud anumatesse. Hüpertufa koostis: 3 osa tsementi, 4
osa turvast või turbatammalt, 5 osa perliiti – segada piisava hulga veega, et
tekiks parajalt paks mass. Hüpertufast valmistatud anumad näevad välja nagu kaltsiumirikas poorne tufakivi ja sobivad hästi
loodusesse.
Hüpertufast saab lähemalt lugeda
järgmistelt linkidelt:
http://en.wikipedia.org/wiki/Hypertufa
https://www.youtube.com/watch?v=mgcpeTeiztw
http://en.wikipedia.org/wiki/Hypertufa
https://www.youtube.com/watch?v=mgcpeTeiztw
Näide hüpertufast valmistatud
konteineraiast:

Alpiaia
kokkupanemisel võib kasutada ka jämedaid puupakke või 8…12 cm jämedusi
ümarpuidu juppe, mis terrasside ääristusena ritta maasse lüüakse. Looduses küll
sellist “puitmäge” ei ole, aga alpitaimede kasvuks vajalikud tingimused saab
sellisel viisil luua. Pealegi annab puidust alpiaeda hästi kokku sobitada
puidust pergolate, lehtlate või verandadega.
Hooldustöödest
tuleb alpiaias ette võtta peamiselt rohimist ja laiutama kippuvate padjandite
piiramist. Külmaõrnemad alpiaia asukad võib talveks katta kuuseokstega. Õigesti ja hoolikalt rajatud alpiaed ei vaja palju hooldust ja on ilus varakevadest hilissügiseni!
Üldised põhimõtted alpiaia
rajamisel:
1.
Alpinaarium peab välja nägema dekoratiivne varakevadest hilissügiseni, rohkem
peaks kasvama igihaljaid taimi.
2. Praktiliselt kogu aeg peaks alpiaias midagi
õitsema
3. Kivid peaksid olema asetatud sellise
arvestusega, et kui taimed kasvavad laiali, saaks neid ära võtta või asendada.
4. Kivid ei tohi olla liiga väikesed, et
taimed nad kasvades kinni ei kataks.
5. Sibullilled tuleb istutada selle
arvestusega, et suvel varjaksid nende naabrid kolletunud lehed või kataks neid
üheaastased taimed.
6. Teil peab olema alati võimalus midagi muuta
juba valmis kompositsioonis
7. Alpinaarium peab võtma teilt hoolduseks
ainult minimaalse aja.
Minu lingisoovitused
alpiaia rajamisel:
http://www.calmia.ee/Artiklid/alpiaia_rajamine.htm
http://kodusaade.ee/1287-vaata-alpi-aed-ehk-kiviktaimla.html
http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=81
http://www.calmia.ee/Artiklid/alpiaia_rajamine.htm
http://kodusaade.ee/1287-vaata-alpi-aed-ehk-kiviktaimla.html
http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=81
http://etv.err.ee/v/elusaated/aia_elu/saated/a57156ba-c07e-488e-8eee-d646cad0bc91
http://www.sakala.ajaleht.ee/158634/magiaed-vajab-ohulist-mulda-ja-paikest
https://www.rhs.org.uk/advice/profile?pid=837
http://www.digar.ee/ajalehed/dea?a=d&d=virumaateataja20140220.2.11.1&e=-------et-10-virumaateataja-1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22ajakirjanikud%22--51-1000-----1-#
http://ferncreekdesign.org/rockgarden.html
http://www.sakala.ajaleht.ee/158634/magiaed-vajab-ohulist-mulda-ja-paikest
https://www.rhs.org.uk/advice/profile?pid=837
http://www.digar.ee/ajalehed/dea?a=d&d=virumaateataja20140220.2.11.1&e=-------et-10-virumaateataja-1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22ajakirjanikud%22--51-1000-----1-#
http://ferncreekdesign.org/rockgarden.html
Kiviktaimlasse sobilikud taimed:
10 rohttaime
nõeljalehine e. padjand-leeklill - Phlox subulata
karukell (mitmed liigid ja sordid) - Pulsatilla sp.
kukehari (mitmed liigid ja sordid) – Sedum sp.
mägisibul (mitmed liigid ja sordid) – Sempervivum sp.
liivatee (mitmed liigid ja sordid) – Thymus sp.
alpi jänesekäpp (eedelveiss) - Leontopodium alpinum
nurmnelk - Dianthus deltoides
aubrieeta (mitmed liigid ja sordid) - Aubrieta sp.
Pisikellukas - Campanula cochleariifolia
kukehari (mitmed liigid ja sordid) – Sedum sp.
mägisibul (mitmed liigid ja sordid) – Sempervivum sp.
liivatee (mitmed liigid ja sordid) – Thymus sp.
alpi jänesekäpp (eedelveiss) - Leontopodium alpinum
nurmnelk - Dianthus deltoides
aubrieeta (mitmed liigid ja sordid) - Aubrieta sp.
Pisikellukas - Campanula cochleariifolia
5 puittaime
Lehise madalad kääbusvormid, näiteks sinakashall jaapani lehise (Larix kaempferi ) sort ´Blue Dwarf´
Vahvate käbidega Korea nulu (Abies koreana) ja aeglaselt kasvava palsamnulu (Abies balsamea) madalad sordid (´Nana´)
Mikrobioota (Microbiota decussata), mille okkad on suvel rohelised ja talvel pronksjaspruunikad
Kadaka erinevad liigid ja sordid, näiteks kollaste okastega harilik kadakas (Juniperus communis) ´Depressa Aurea´
Mägimännid (Pinus mugo), mida annab edukalt bonsaideks kujundada
Mikrobioota (Microbiota decussata), mille okkad on suvel rohelised ja talvel pronksjaspruunikad
Kadaka erinevad liigid ja sordid, näiteks kollaste okastega harilik kadakas (Juniperus communis) ´Depressa Aurea´
Mägimännid (Pinus mugo), mida annab edukalt bonsaideks kujundada
Kokkuvõte
Oma
ülevaate koostamisel on sirvinud mitmeid materjale tuntud aiandustegelaste
sulest. Alpiaia rajamise põhimõtteid on hästi kirjeldanud Jüri Annist Calmia
Istikuärist, kelle artiklid on väga ülevaatlikud ja lihtsalt kirjutatud, ta
oskab hästi edasi anda nö. suurt pilti või laiemat vaadet. Ta on esinenud
paljudes aiasaadetes, andnud välja mitmeid aiaraamatuid ja on igati
usaldusväärne tegelane.
Samuti
on väga vahvad kõikvõimalikud aiasaated ja videoklipid, usaldusväärsuse tagab
ikkagi kas esineja professionaalsus või väga eeskujulikult rajatud aiaosa, mis
ei jäta kahtlustki looja asjatundlikkuse
osas (hobiaednik Svetlana Polonskaja näide).
Mulle
meeldivad veel väga Seemnemaailm.ee artiklid, kus samuti on enamasti väga
põhjalikult kirjutatud kõikvõimalikel erinevatel teemadel alates taimedest,
maastikuehitusest, kujundusest kuni aias tegutsevate loomadeni.
Oma
töö ettevalmistamisel avastasin, et heal lapsel on mitu nime - kiviktaimla ja alpi aed on praktiliselt üks
ja sama asi, aga Google`st märksõnaga „alpiaed“ tuli rohkem mulle meelepäraseid
vasteid. Väga sümpaatne ja „ahhaa-effekti“ tekitav ongi nö tšehhi mägiaed, kus
kivid asetsevad serviti ja tekib väga kena peenravorm, mis Eestis väga laialt
ei ole veel levinud. Hüpertufast anumate valmistamist olen ka varem uurinud ja
kindlasti tahan ka oma aias selle ära proovida.
Kasutatud kirjandus:
Töö vastab täielikult nõuetele. Töö kõik osad on hästi koostatud, need on ilmekad ja informatiivsed. Uuritud on mitmeid materjale. Sobilikud taimed on hästi valitud. Kasutatud kirjanduse loetelu on korralikult välja toodud. Väga lihtsalt loetav ladus ja informatiivne töö.
VastaKustutaAngela Jahhu