teisipäev, 20. jaanuar 2015

Multšid, geosünteedid, väetised (osa 1)

 OSA 1 - orgaanilised ja mineraalsed multšid


Multši all mõistetakse taimede kasvupinnasele või -substraadile laotatud kattematerjali kihti.
Multšimise eesmärgiks on eelkõige niiskuse säilitamine mullas ning ka juurestiku külmakaitse talveperioodil. Multšid vähendavad ka umbrohtumist ning lagunedes toimivad pinnaseparandajatena.
Multši valikul lähtutakse peenras kasvavate taimede vajadustest, aiakujunduse stiilist ja hilisema hoolduse mahukusest.


Orgaanilised multšid
 Sünteetilised multšid
 Mineraalsed multšid
Koorepuru, purustatud männikoor
 peenravaip
 killustik
Männikäbid
 geotekstiilid
 Kergkruus
Turvas
 maasikakile
 Kruus, liiv
Põhk, põhumatid
  
 dekoratiivkivid
Puiduhake, saepuru
  
 merekarbid
Murulõikmed
  
 tellisepuru
Puulehed
  
 klaasgraanulid
Adru, lamu
  
  
Paber, papp, ajalehed
  
  


Orgaanilised multšid

Orgaanilised multšid - koorepuru, põhk, turvas, puiduhake, murulõikmed, puulehed jne - on taimede kasvuks alati paremad, kui sünteetilised või mineraalsed multšid.

 
Murulõikmed peenras.                         Näited erinevatest multšidest.





Orgaanilised multšid ja nende eelised:
 
- Paraneb mulla niiskusesisaldus
- Pärsib umbrohtude kasvu
- Vähendab mullatemperatuuride kõikumisi, hoides pinnase soojemana talvel ja jahedamana suvel
- Aktiviseerib mulla elutegevust ja meelitab ligi vihmausse, kes loovad soodsa keskkonna mullas asuvate kasulike organismide paljunemiseks
- Aeglustab kevadel maa sulamist, tänu millele nihkub edasi taimede õitseaeg ning sellest tulenevalt väheneb kevadiste öökülmade kahjustuste oht
- Multšiks kasutatav materjal võimaldab reguleerida mulla happesust
- Muudab nii ilu- kui tarbeaia esteetilist välimust
- Varustab taimi orgaanilise väetisega, mistõttu areneb paremini taimede pinnalähedane juurestik (eriti oluline pinnalähedase juurestikuga taimede nagu nt. rododendronite puhul)
- multšitud pinnases kaob vajadus iga-aastase kaevamise ning  sagedase rohimise järele kasvuperioodil.


Valik orgaanilisi multše:

Okaspuu koorepuru
Koorepuru on kõige enam levinud orgaaniline multš. Seda võib kasutada multšina või ka dekoratiivse kattena muu orgaanilise või sünteetilise multši peal. Dekoratiivse katte korral piisab 3-4 cm paksusest koorepurukihist. Kui multšitakse ainult koorepuruga, siis peaks multšikihi paksus olema 5-7 cm.
Taimede juurekael  jätta vabaks. Multšikihti tuleks aeg-ajalt uuendada, kuna alumised kihid  kõdunevad. Vana multši võib täielikult mulda kaevata või vajadusel riisudes eemaldada. Okaspuu koorepuru muudab mulla happelisemaks.
Pea meeles! - Püsilillepeenrasse sobib peenema fraktsiooniga koorepuru, piisab 5cm kihist.
- Põõsaste ja hekkide alla võib panna jämedama fraktsiooniga koorepuru. Kihi paksus võiks olla min 7cm.
- Kui soovid multši kõdunemist aeglustada, paigalda mulla ja koorepurukihi vahele multšiloor. Kuna kangas takistab hapniku liikumist mullas ja kanga all kipub muld paakuma, siis peaks selliselt kaetav pinnas olema  hoolikalt ette valmistatud. Lisa mullale kohevuse parandamiseks komposti ja liiva või kergkruusa.
- Mööda maad levivad padjand- ja pinnakattetaimed edenevad multšitud peenras aeglasemalt kui multšimata alal.


Turvas

Turvast kasutatakse sageli multšina roosipeenras. Multšikihi paksuseks 8-10 cm.
Eelmisel aastal pandud multšikihi võib kevadel mõneks ajaks eemaldada, et kiirendada mulla sulamist ja juurte kasvu. Multšides jäetakse taimede juurekael  vabaks.

Männiokkad

Kui krunt asub piirkonnas, kus kasvab palju mände, on männiokkaid mõttekas kasutada multšina. Laotatakse 3-5 cm paksuselt. Õhuline ja dekoratiivne multš, kuid sobib ainult happelist keskkonda vajavatele taimedele, kuna tõstab mulla happesust.
Nipp! Männiokkamultš on tõhus tigude tõrjeks, kuna on terav ja vigastab tigusid.

Põhk, pilliroog, kõrkjad, hundinuiad

Multšikihi paksus 7-8 cm. Esmakordsel multšimisel 1,5-2 kg/m², kõdunenud osa asendamiseks 0,5-1 kg/m². Kõrrelistega kaetud pinnasest omastavad taimed eriti hästi lämmastikku.


Puulehed

Peenestatud puulehed laotatakse 5-7 cm paksuselt taime juurte ümber. Lehed kõdunevad 2-3 kuu jooksul, siis kaevatakse mulda või vajadusel eemaldatakse riisudes. Multšina on puulehed tõhusad, kuid neid on keeruline laotada ühtlase kihina, samuti ei ole kuigi atraktiivne. Tuulises kohas võib tuul puulehed laiali kanda.
Puulehtedega multšitud pinnas võib vajada lisaks lämmastikväetist.
Purustamata puulehed kõdunevad väga aeglaselt, u. 2 aastaga, seetõttu need tavaliselt eelnevalt kompostitakse.


Murulõikmed

Multšikihi paksus 2,5-3cm, kuna paksem kiht ei lase enam õhku läbi, laotatakse peenrale taimede ümber.

Saepuru


Kihi paksus 2,5-3 cm. Enne kasutamist peaks seisma 2 aastat, kuna selle ajaga lagunevad saepurus sisalduvad taimede kasvu pidurdavad ühendid. Ei soovitata kasutada maasikakasvatuses, kuna kleepub marjade külge, halvendades sellega nende kvaliteeti.

Haljasmass

Näiteks kõrreliste ja punase ristiku segu. Kuna kõrrelistega kaetud pinnasest omastavad taimed eriti hästi lämmastikku, ristikuga kaetud pinnasest aga fosforit ja kaaliumi, on otstarbekas kasutada haljasmassiga multšimisel nende segu.

Mineraalsed multšid


Mineraalsed multšid - killustik, kergkruus, klaasgraanulid, merekarbid, kruus, tellisepuru jms - sobivad hästi alpiaeda või modernsesse aiaruumi. Mineraalsete multšide alla on soovitatav laotada peenravaip, et vältida erinevate pinnasekihtide segunemist. Mineraalsed multšid on nägusad ja jätavad korrektse mulje, aiatavad vältida peenra umbrohtumist ja on kerged hooldada. Suurte puude alla ei soovita siiski panna, sest lehtede kättesaamine killustiku vahelt võib olla tülikas.


  

Geotekstiil kombineeritud killustikuga                 Killustikmultš kiviktaimlas




Kasutatud kirjandus:













Postitaja: kell

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid (Atom)