Kersti koolis: Sõnajalad

Sõnajalgade eelisteks võrreldes püsilillede ja kõrrelistega võib pidada nende leplikkust erinevate kasvukohtade suhtes, mille tõttu nende kasutusvõimalused aias on väga mitmekesised. Sõnajalgu on nii varjulembeseid (aleuudi adiantum, himaalaja adiantum, astelsõnajalg, sõnajalg (Dryopteris), imar, keel-raunjalg ja tema sordid) kui valguslembeseid (müür-raunjalg, harilik naistesõnajalg, harilik laanesõnajalg, kuning-osmunda), leidub nii happelist mulda eelistavaid (kivi-imar, kiviürt, tähk-roodjalg, kuningosmunda, adiantum, harilik kolmissõnajalg, harilik metssõnajalg) kui neutraalse või aluselise mulla eelistajaid (ogane astelsõnajalg, keel-raunjalg ja tema sordid, karvik-astelsõnajalg ja tema sordid, hõbe-huuljalg), samuti võib niiskusetarve olla sorditi suuresti erinev: kuiv ja kivine pinnas sobib sirplehisele kiviürdile ja himaalaja adiantumile, mõõdukalt niiske roodjalale ja kolmissõnajalale, niiske pinnas harilikule naistesõnajalale, suga-sõnajalale, pärljalale, osmundale ja harilikule laanesõnajalale, liigniiske – Claytoni osmundale, harilikule soosõnajalale, kuningosmundale.

Sobivas kasvukohas võivad sõnajalad kasvada väga pikka aega, isegi aastakümneid. Ei vaja erilist hooldust ega väetamist.

Oma dekoratiivse lehestikuga on nad heaks taustaks ja sobivad kokku paljude taimedega.

Suureks eeliseks on ka see, et kahjurid ega haigused sõnajalgu ei kahjusta.

Sõnajalgade puuduseks on ehk nende suhteliselt keerukas paljundamine eoste abil ja asjaolu, et noorte taimede ümberistutamine vajab ettevaatlikkust – juured on väga nõrgad ja vigastatud juurega taimed juurduvad halvasti. Kevadel võivad mõned liigid tärgata väga hilja, isegi juuni teisel poolel ja peenar on pikalt tühi, kui sinna pole planeeritud näiteks sibullilli. Vaatamata sõnajalgade mitmekesisele lehekujule vajavad nad värviandjatena enda kõrvale õitsvaid lilli või põõsaid - sõnajalgadel endil ei ole õisi.

Minu sõnajalapeenar on planeeritud Pärnumaa aeda suhteliselt varjulisele alale – päike paistab peenrale osaliselt vaid hommikutundidel ja pisut rohkem õhtul. Peenra suuruseks on ca 10x3 meetrit ja ta jääb talu sissesõidutee algusse – tagumisest, lõunapoolsest küljest piirab peenart paari meetri kauguselt mets (seetõttu ka varjuala), eesmine äär kulgeb piki sissesõiduteed. Idaküljes kasvab suur puu, mis varjutab hommikust päikest, läänepoolses küljes kulgeb külavahetee. Pinnas on parasniiske, huumuserikas, osaliselt ka maapinnast ca 0,5 m kõrgune vana kruusahunniku alus.

Kuna talu ümbruses on looduslikult kasvamas palju harilikke laanesõnajalgu (Matteuccia struthiopteris), on see igati loomulik valik ja just harilikud laanesõnajalad moodustavad nö peenra tausta ehk fooni.

Laanesõnajalgade ees kavavad erinevad hostad (Hosta) ´Elegans´ ja ´Sum and Substance´ja kõrged lillade õitega laugud (Allium) ´Gladiator´ või ´Purple sensation´, keskmise rinde idaküljel ja roosaka õiega arendusi astilbed (astilbe arendsii) ´Gloria purpurea´.

Peenra esireas astilbede ees on halli aruheina (Festaca glauca) kerad(5 tk), nende kõrval Nipponi naistesõnajalg (Athyrium niponicum) ´Ursula´s Red´, selle kõrval ainuroog (Hakonechloa macra) ´Aureola´, edasi Ammerika helmikpööris (Heuchera americana) ´Palace Purple´ (2 tk) ja keel-raunjalg (Asplenium scolopendrium) ´Angustifolia´. Peenra esiäärt katab roomav akakapsas (Ajuga reptans) ´Black Scallop´.

Peenrasse planeeritud taimede kirjeldused:

Sõnajalad:

Harilik
laanesõnajalg

Matteuccia struthiopteris

↑ 1m,

↔ 0,8m

Dekoratiivne

juuni - oktoober

Nipponi naistesõnajalg

´Ursula´s Red´

Athyrium niponicum
´Ursula´s Red´

↑ 0,3m,

↔ 0,5m

Dekoratiivne juuni - oktoober

keel-raunjalg

`Angustifolia`

Asplenium scolopendrium

`Angustifolia`

↑ 0,5m;

↔ 0,8m

Dekoratiivne

juuni – oktoober, talvehaljas

Kõrrelised:

Hall aruhein Festuca glauca	↑ 0,3m; ↔ 0,3m	Dekoratiivne märts - oktoober


Ainuroog 'Aureola' Hakonechloa macra 'Aureola'	↑ 0,5m; ↔ 0,7m	Dekoratiivne juuni - oktoober